Lisaks ekskursioonidele toimuvad näitusel "Vali parem minevik!" kord nädalas kohtumised 1990ndate ekspertidega. Oma eredamaid mälestusi jagavad inimesed, kes ise tol ajal sündmuste keerises viibisid. Juttu tuleb valimisreklaamidest, vaba ajakirjanduse sünnist, missivõistlustest, rahareformist, peokultuurist ja meelelahutusest, kuritegevusest, moest ja paljust muust. Kohtumispaik: Maarjamäe loss, Pirita tee 56, Tallinn.

ERIÜRITUSTE KAVA:

Irina Raud ja Ingrid Ruudi

Laupäev, 30. märts kell 13.00. Arhitektuuriajaloolane ja –kriitik Ingrid Ruudi vestleb taasiseseisvumisajaga kaasnenud muutustest linnaplaneerimises tollase Tallinna peaarhitekti ja abilinnapea Irina Rauaga.

„Nii kesklinnas kui “mägedel” õitsesid kiirelt ja käepäraste vahenditega püstipandud ärikesed, lisaks putkadele ka elamute soklikorruse- ja keldriruumides. Olukorra mingikski esteetiliseks ohjamiseks korraldas linn mõnesid putkasid projekteerima parimad arhitektid,“ meenutab arhitektuuriajaloolane ja –kriitik Ingrid Ruudi 1990ndate algust Tallinnas.

Loe intervjuud Ingrid Ruudiga:  "1992. aastal lokkas Tallinnas putkandus".


Kalle Kulbok

Laupäev, 6. aprill kell 13.00. Sõltumatute Kuningriiklaste koosseisus 1992. aastal Riigikokku jõudnud Kalle Kulbok räägib meie poliitmaastikul ainulaadse Eesti Rojalistliku Partei tegevuse huvitavamatest seikadest ja Kuningriiklaste tegevustaktikast Riigikogus. 


Laupäev, 13. aprill kell 13.00.  Eesti Panga president 1991-1995 Siim Kallas meenutab 1992. aasta rahareformi korraldamist, mis asendas rublad kroonidega.

Loe intervjuud Siim Kallasega: "Eesti rahareformi tegemine oli mu elu tipphetk"



Laupäev, 27. aprill kell 13.00. 1993. aasta Narva autonoomia referendumit meenutavad tollane Vabariigi Valitsuse eriesindaja Narvas Indrek Tarand ja emeriitkuningriiklane Kalle Kulbok


Laupäev, 4. mai kell 13.00
. Legendaarne diskor Allan Roosileht jutustab 1990. aastate metsikust peokultuurist ja muusikast.



Laupäev, 11. mai kell 13.00. ERSP asutajaliige ja 1992. aastal presidendiks kandideerinud Lagle Parek räägib lähemalt oma kogemusest presidendivalimistel. 


Laupäev, 18. mai kell 13.00. ERSP nimekirjas 1992. aastal Riigikokku valitud Eesti põhiseaduse projekti peamine autor ja Põhiseaduse Assamblee liige Jüri Adams meenutab Põhiseaduse loomist ja valimisi. 



Laupäev, 25. mai kell 13.00. 1995-2012 Riigikogu Kantseleid juhtinud ning alates 1991. aastast sündmuste keskel viibinud Heiki Sibul ning kõikides taasiseseisvumisjärgsetes Riigikogudes osalenud Eiki Nestor meenutavad Riigikogu (taas)loomist. 


Laupäev, 1. juuni kell 13.00. Eesti Teatri Agentuuri juht teatriteadlane Kirsten Simmo vestleb Eesti sotsioloogilise teatri ema Merle Karusoo ning teatrikriitiku ja Ugala teatri kunstilise juhi 1991-1995 Jaak Allikuga  teatrimaastikul 1990. aastate alguses toimunud muutuste üle.  


Eriürituste toimumispaik: Maarjamäe loss, Pirita tee 56, Tallinn

Osta pilet Piletilevist või enne programmi algust muuseumi kassast! Igale vestlusringile järgneb pileti hinna sees lühiringkäik näitusel. Küsi lisa: tellimus@ajaloomuuseum.ee või telefonil +372 6968 665

Pileti hind: 9 eurot 58 senti (vanas vääringus 150 krooni).
Sooduspilet (õpilane, tudeng, pensionär): 6 eurot 38 senti.

TOIMUNUD ERIÜRITUSED:

Laupäev, 2. veebruar kell 13.00.
 Avaüritus! Teravmeelne reklaamiguru Olav Osolin analüüsib 1992. ja 1995. aasta valimiskampaaniaid. 

Toomepuu Valmistumas vabaduse nõudmiseks Chicago kesklinnas

Neljapäev, 7. veebruar kell 17.00. Eesti eksiilvalitsuse endine sõjaminister ja Ameerika Ühendriikide sõjaväe erukolonelleitnant Jüri Toomepuu räägib lähemalt oma kogemustest 1992. aasta Riigikogu valimistel (Valimisliit Eesti Kodanik), kus ta sai rekordkoguse hääli. Ettekande teema: "1992 aasta valimised ja valimiste tagajärjed ühe valitu vaatevinklist". 

Tõnis Leht ja Erik Moora

Laupäev, 16. veebruar kell 13.00
. Näituse kuraatorid Erik Moora ja Tõnis Leht tutvustavad näituse loomise tagamaid ning viivad rännakule läbi kirju 1992. aasta. 

Pühapäev, 24. veebruar kell 13.00. Vabariigi aastapäeval kõneleb moekunstnik Kai Saar, kes on kujundanud tualette nii Helle Merile kui ka Ingrid Rüütlile, taasiseseisvunud Eesti esimeste presidendi vastuvõttude ja teiste suurürituste ettevalmistuste pöörasest ajast.
Loe intervjuud "Moekunstnik Kai Saar 90ndatest: Mood läks hästi kokku sellega, mis meil ühiskonnas toimus".

Erika Bauer ja Valeri Kirss 2

Laupäev, 2. märts kell 13.00. Miss Estonia peakorraldaja Valeri Kirss meenutab koos 1991. aasta võitja Erika Baueriga missivõistluste traditsiooni taasloomist ja esimesi võistlusi.

Indrek Kannik ja Mart Soidro

Laupäev, 9. märts kell 13.00. Ajakirjanikud Mart Soidro ja Indrek Kannik, kellest viimane valiti 1992. aastal Isamaa ridades ka Riigikokku, arutlevad ajakirjanduse ja valimiste üle tol pöördelisel ajal.

Indrek Kannik on Eesti ajakirjanik ja poliitik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala. Aastatel 1992–1999 oli ta Isamaa esindajana VII Riigikogu ja Parempoolsete esindajana VIII Riigikogu liige. 1994. aastal oli ta Mart Laari esimeses valitsuses kaitseminister. 1998–2007 kuulus Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Aastatel 2000–2001 juhtis ta Postimehe välistoimetust, 2001–2004 oli kaitseministeeriumi kantsler, seejärel nõunik. Aastatel 2006–2011 töötas ta presidendi julgeolekunõunikuna.

Mart Soidro on eesti literaat ja ajakirjanik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala. 1992-1993 oli ta president Lennart Meri esimene pressiesindaja, pärast seda Isamaa sidustusdirektor ja osales 1995. aastal Parempoolsete valimiskampaanias. Aastatel 2000-2006 oli ta Kodanondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori nõunik. Hetkel "Ela ja sära" stipendiaat (2018/2019), aga sama tunnustuse sa ka 2011/2012.

Avaldanud 4 raamatut:
  * "Tammiste kirg", 2007
  * "Ajastu märgid", 2008
  * "Mürka. Pea jagu üle", 2010
  * "Tomson. Päikesepoiss", 2012.


Laupäev, 23. märts kell 13.00. 1992. aasta valimisi meenutavad kolm vägevat Riigikogusse valitud naist: Liia Hänni (Valimisliit Mõõdukad), Marju Lauristin (Valimisliit Mõõdukad) ja Siiri Oviir (Valimisliit Rahvarinne).

Siiri Oviir oli Keskerakonna asutajaliige ning kuulus nende ridades nelja Riigkogu koosseisu. Ta on olnud Savisaare esimesed valitsuses sotsiaalhooldusminister ning täitnud sotsiaalministri rolli ka Tiit Vähi ning Siim Kallase valitsustes. Oviir on esindanud Eestit ka Euroopa Parlamendi kahes koosseisus aastatel 2004 – 2014. Ta on saanud ka “laulu sisse" ehk inspireerinud Kristiina Ehinit kirjutama iroonilise teksti ansambli “Naised köögis” laulule “Aasta ema”: “ „Te ei kujuta ju ette, et me valiksime aasta emaks naise, kel on küll, tõesti, jah, palju lapsi, kuid igal jõululaupäeval tutvustatakse uut isa”.

Astrofüüsiku haridusega Liia Hänni alustas aktiivset osalemist poliitikas 1990.aastal. Riigikokku valiti ta esimest korda Mõõdukate liikmena 1992. aastal ning kuulus seejärel parlamenti veel kahes järgmises koosseisus. Ta oli kahel korral reformiminister, kes vastutas 1992 – 1995 aastatel palju vastuolusid tekitanud omandirerformi elluviimise eest. Viimastel aastatel on ta tegelenud e-demokraatia küsimustega ning on seda programmi juhtinud e-riigi E-Akadeemias. Aastatel 2016 – 2017 oli ta Vabariigi Presidendi kantselei nõunik.

Marju Lauristin on tuntud ja tunnustust kogunud nii sotsiaalteadlase kui poliitikuna. Teda peetakse üheks Eesti mõjukaimaks arvamusliidriks. 1992. aasta Riigikokku valiti ta erkonna Mõõdukad liikmena, millest on hiljem välja kasvanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Tolles valitsuses täitis ta sotsiaalministri ametikohta. 2014. aastal valiti Lauristin Euroopa Parlamenti, mille liige ta oli 2017. aasta oktoobrikuuni. Täna on ta Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor ning tegeleb jätkuvalt ka õpetamistööga. Lauristinile kuulub tsitaat: “Ühe rahva ja kultuuri saavad surematuks teha ainult kultuuriloojad.”

Loe intervjuud Marju Lauristiniga: "Eesti poliitikas valitseb jalgpallimentaliteet".